ERASMUS+ projekti raames Tenerifel

25.nov. – 1. dets. viibisid ERMASMUS+ projekti “CliMates – together for the better” raames lähetusel 2  meie kooli õpilast Mia Puidet ja Juuli Kõrre ning 2 õpetajat Katrin Kurvits ja Kairi Osula. Alljärgnevalt õpilaste meenutus lähetusest.

Lähetusel Tenerifel, Kanaari saartel, seosed projektiga Erasmus+ ei osanud me alguses midagi ette kujutada. Kui aga kohtusime oma võõrustajatega ja nende peredega, oli see saar saanud kui teiseks koduks. Kui te kujutate ette parimat Hispaania seebikat, siis selline nägi nädal välja seal, kuid mõnes mõttes palju lahedam, sest sa oled ise seal sees. Palmid, soojakraadid kuni 25-ni, ookeanile ja Hispaania kõrgeimale vulkaanile vaade 24 tundi, värvikirevad majad, mille tänavatel süda mõnusalt pahaks läks, kui üles-alla alatasa sõita. See oli parim kogemus minule (Juulile) kui introvertsele inimesele, kes selle seitsme päevaga endale  kanaarlastelt naerust kilkava hääle ja miimika päris. Minule (Miiale), kui nö suhtlejale, ei olnud see probleem. Samastuda saime me ungarlaste ja sakslastega, kellel oli meiega sama huumor ja saime vabalt nalja visata, saime ka paremini üksteisest aru, sest nad oskasid paremini inglise keelt. Leidsime ka, et sakslased ei tea enda rahvuslille, mille üle meie nii uhked oleme. Ühiseid huvisid ja rõõme oli kuhjaga jagada. Erinevust riikide vahel oli kõvasti tunda ja meile kui D-vitamiinivaesuses olevale rahvale kulus eksootika igapäevase elu nägemine lõõgastavalt, samas üdini põnevalt. Kuna me ei viibinud turistilinnas, siis saime näha ise oma silmaga seda tänavamelu, kombeid, suhtlemisviise ja seda, kuidas tänavatel mini autodega sõidetakse aknad lahti ja igale kolmandale vastutulijale hüütakse või vilistatakse tervituseks. Sealne kool oli erinev tundide poolest, mis olid kohati korratud ja lärmakad, aga see oli nende õppimisviis ja sellega said nad hakkama. Seal olles ei tulnud kordagi koduigatsust, pere oli justkui oma ja veel soojemgi, kus Hispaania draama kõrvalt sai põsemusi mitu korda päevas. Sai käidud ookeanis, Hispaania kõrgeimal mäejalamil, kohalikul ja väga elavaloomulisel Hispaania muusikat täis festivalil San Andresil. San Andresi tähistatakse veinihooaja lõpu puhul novembri viimasel kolmel päeval. Süüakse kastaneid ja lastakse ka juba mainitud vildakatel tänavatel puuplaatidega jalgade ja kätega tüürides alla. Seda saime ka ise proovida. Oli meeliergutav näha, kuidas lärmi ja inimesi täis tänavate ristumisel alla kihutavad kanaarlased enda taha vaid sädemed jätsid. Iga päeva lõpuks olime puruväsinud, kuid see ei seganud rõõmus olemast.

Juuli ja Mia

IMG_20171211_020617 IMG_20171126_170913-01 IMG_20171127_181708-01

Silium O