Ande- ja oskusainete aineühendus

Ande- ja oskusainete aineühendus hõlmab 4 ainevaldkonda:

• muusika- ja kunstiõpetust
• tehnoloogiaõpetust ning käsitööd ja kodundust
• kehalist kasvatust
• inimeseõpetust

Aineühendusse kuuluvad järgmised õpetajad:

• Reet Jürima        – muusikaõpetaja ja koorijuht
• Marju Rajasalu   – kunstiõpetuse õpetaja
• Ulvi Lutoškin      – kehalise kasvatuse õpetaja
• Roman Vaik        – kehalise kasvatuse õpetaja
• Elar Jaakson       – kehalise kasvatuse õpetaja
• Elje Lõhmus       – käsitöö ja kodunduse õpetaja
• Tõnu Tillart        –  tehnoloogiaõpetaja
• Siiri Paasma       –  inimeseõpetuse õpetaja

Kunstivaldkonna õppeainete  (muusika- ja kunstiõpetus) õpetamise kaudu taotletakse, et õpilane:
1)  omandab loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab enda loomingulisi võimeid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi;
2)  kasutab loovtöödes mitmekesiseid visuaalseid ja muusikalisi väljendusvahendeid, arutleb eakohaste kultuuriliste sõnumite ja väärtushinnangute üle, oskab kujundada oma arvamust ning väljendada kunsti abil emotsioone;
3)  väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb nii individuaal- kui ka koostööprojektides ning peab tähtsaks lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;
4)  märkab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib erinevaid kultuurinähtusi;
5)  väärtustab ja hoiab Eesti ning siin elavate rahvusvähemuste kultuuri, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest, seostab kunsti ja kultuuri ning teaduse ja tehnoloogia arengut nii minevikus kui ka tänapäeval;
6)  omab ülevaadet kunstivaldkonnaga seonduvatest elukutsetest, ametitest ja edasiõppimise võimalustest.

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete (tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja kodundus) õpetamise kaudu taotletakse, et õpilane:
1)  omandab traditsioonilisel ja nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning hoiakuid;
2) õpib mõistma toote loomisel tekkivaid valikuid, leidma ning kombineerima erinevaid keskkonnahoidlikke teostusviise ja neid analüüsima;
3) uurib ning arutleb nähtuste ja olukordade üle ning kasutab erinevaid teabeallikaid, ühendatab loova mõttetöö ja käelise tegevuse, mis on oluline inimese füsioloogilises ning vaimses arengus;
4) esitleb ideid, kavandab ja modelleerib ning valmistatab esemeid,õpib neid esitlema;
5) õpib positiivselt meelestatud keskkonnas, milles tunnustatakse püüdlikkust ja arengut, toetatakse omaalgatust, ettevõtlikkust ja loovust ning väärtustatakse Eesti ja maailma kultuuriloomingut ja –tausta;
6) õpib majandamisoskust, kujuneb keskkonnasäästlikuks ning oma õigustest ja kohustustest teadlikuks tarbijaks, analüüsib inimeste tarbijakäitumist ning püüab leida seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel;
7) õpib meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.

Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et õpilane:
1) soovib olla terve ja rühikas;
2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
6) jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokku lepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma;
8) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi ja liikumisürituste vastu.

Inimeseõpetuse õpetamise kaudu taotletakse, et õpilane:
1)  õpib ja arendab endas erinevaid toimetulekuoskusi ning kujuneb seeläbi  sotsiaalselt küpseks ja teovõimeliseks isiksuseks;
2)  väärtustab terviseteadlikkust ja ausust, hoolivust, vastutustunnet ning õiglust;
3). valdab adekvaatset minapilti, oskab analüüsida oma võimalusi ja kavandab neist lähtuvalt tulevikuplaane;
4) teadvustab kultuurilist eripära ning suhtub lugupidavalt individuaalsetesse, kultuurilistesse ja maailmavaatelistesse erinevustesse;
5)  käitub üldtunnustatud sotsiaalsete normide ja suhtlemistavade järgi, mis aitavad toime tulla eakaaslaste hulgas, perekonnas, kogukonnas ning ühiskonnas, väärtustab neid;
6)  omandandab teadmised ja oskused enesekontrolli, enesekasvatuse, oma võimete arendamise, tervist tugevdava käitumise ja tervisliku eluviisi kohta ning suhtub positiivselt endasse ja teistesse;
7)  hindab vabadust, inimväärikust, võrdõiguslikkust, ausust, hoolivust, sallivust, vastutustunnet, õiglust ja isamaalisust ning tunneb austust enda, teiste inimeste ja keskkonna vastu;
8)  oskab põhikooli lõpus teha teadlikke karjäärivalikuid lähtuvalt oma tugevustest ja nõrkustest ning tunneb töömaailma.

Ande- ja oskusainete ainesektsiooni liikmed peavad oluliseks õpilaste oskuste ja annete igakülgset arendamist ning kooli traditsioonide hoidmist. Omavahel  tehakse koostööd ülekooliliste ürituste korraldamisel.

Aineühenduse töö väljundid :

• Õppeaasta ava- ja lõpuaktused
• Koolis tegutsevad mudilas-, poiste- ja lastekoor, mis osalevad nii kohalikel kui vabariiklikel laulupidudel ning esinevad kooli üritustel
• Õpilastel on võimalik oma töid esitada erinevatele õpilasvõistlustele ja osaleda ainekonkurssidel
• Kool peab oluliseks osalemist ülelinnalistel ning ka vabariiklikel koolidevahelistel võistlustel
• Kolme Kooli Pargijooks koostöös kesklinna koolidega
• Sportlik isadepäev
• Traditsiooniline koolimaja kaunistamine advendiajaks
• Jõulukontsert/etendus lastevanematele
• Eesti vabariigi aastapäeva aktus
• Kooliball
• Koolimuusika kontserdid koostöös Eesti Kontserdiga
• Käsitööpäev
• Hariduslike erivajadustega õpilaste spordipäevad kevadel ja sügisel
• Õpilastööde näitused
• Ülekooliline spordipäev
• Matkapäevad
• Osalemine kooli Erasmus+ projektimeeskondade töös