Töövarjutus Prantsusmaal

Kooli prantsuse keele õpetaja ja projektijuht Liis Raal-Bilal käis töövarjutamas Prantsusmaal Dunkerque´is 17.-21. märtsil 2025 koolis nimega Collège Westhoek. Tegu on pisikese põhikooliga, kus on ca 175 õpilast ning õpperuumid asuvad kolmes üksteisega ühendatud hoones. 

Liis Raal-Bilal keskendus töövarjutusel klassist väljas õppimise võimalustele ning linnaruumi kasutamisele õppetöös ja võõrkeelte ning ajaloo-geograafia õpetamismeetoditele.

Võõrkeeletundides keskendutakse palju hääldusele ja grammatikale. Põhirõhk on harjutuste tegemisel ja selleks kasutatakse palju ka IKT-võimalusi – ohtralt tehakse veebiharjutusi ja -mänge grammatika kinnistamiseks. Õpilased on tunnis ka hindaja rollis: õpetaja abiga parandatakse üksteise tunnikontrolle ja antakse üksteisele tagasisidet. Huvitav oli kuulata õpilaste omavahelist vestlust ja tagasisidestamist ning kommentaare hindele ja punktidele. Näiteks üks 7. klassi tüdruk tõi halva punktisumma põhjuseks selle, et tal on hetkel ramadan ning ei suuda seetõttu nii hästi õppimisele keskenduda, ja üks 7. klassi poiss ütles klassivennale, kes 18-st punktist sai 7, et too peaks rohkem vaeva nägema ja sõnad lihtsalt ära õppima. 

Soovisin väga osaleda ajaloo-geograafia tundides, sest meil Eesti koolisüsteemis ju sellist kaks-ühes õppeainet ei ole. Mind huvitas, kuidas ühendatakse need kaks erinevat ainet üheks ning jagatakse teemasid. Selgus, et õppetundide osas siiski jagatakse tunnid periooditi ära: näiteks kaks nädalat keskendutakse geograafiale ja järgmised kaks nädalat ajaloole. Minu töövarjutuse ajal oli just ajaloo-teemade periood, kuid ajaloosündmustest rääkimisel pööratakse eriliselt suurt rõhku ka geograafiale: osutatakse geograafilisele asukohale ning mitmed tunniülesanded ning töölehed hõlmavad ka kaartide lugemist ja mõistmist. 

Ajaloo-geograafia tundides kasutatakse hästi palju autentseid lisamaterjale ning eelkõige ajaleheartikleid, väljavõtteid presidentide kõnedest jms. Põhirõhk on järelduste tegemisel, kirjaliku teksti mõistmisel ning autentsetes allikates leiduvatest keerulistest sõnadest arusaamisel, nii et ajaloo-geograafia tund on ühtlasi ka nagu emakeele tund. 

Klassides on siin õpilasi ca 20 ning põhikooli viimases klassis ehk meie mõistes üheksandas on mõnedes ainetes ka rühmatunnid ehk tunnid poole klassiga, et paremini valmistuda põhikooli riiklikeks lõpueksamiteks.

Pea igas klassis on ka mõni füüsilise erivajadusega õpilane – ratastoolis või hapnikumasinaga õpilasi näiteks kohtasin tundides. Neile on klassis spetsiaalsed kohad, kuhu mahub ratastooliga ja kuhu saab toetada hapnikuaparaadi. Igal erivajadusega õpilasel on klassis kaasas haridusministeeriumi poolt rahastatud tugiisik, kes aitab liiklemisel ratastooliga, õppevahendite toomisel ja viimisel jne.

Klassid on multikultuursed nagu Prantsusmaal tavaline. Ka õpetajaid on erinevatest prantsusekeelsetest riikidest ja erinevatest Prantsusmaa vanadest asumaadest. Inglise keele õpetaja näiteks on pärit Mauritiuse saarelt.

Tunnis õpilased peavad kõigeks luba küsima ning keegi ei tõuse ilma õpetaja loata püsti, et näiteks kommipaberit prügikasti viia, vaid see tuleb enne õpetajaga kooskõlastada. Tunni ajal kedagi vetsu ei lubata. Kui kellelgi on erandkorras väga vaja minna, kutsutakse saatvaks isikuks kaasa keegi kantseleist. 

Palju kasutatakse õues õppe ning linnaruumis õppimise võimalusi. Selleks loob head võimalused ka kohalik linnavalitsus ja transpordisüsteem – kogu bussiliiklus linnas on kõigile tasuta. Eriti põnev oli töövarjutada, kuidas ühe õppekäiguga rannikule Dunkerque’i lähistel saab ühekorraga rääkida nii Teisest Maailmasõjast ning sakslaste tegevusest regioonis, erosioonist, erinevatest kivimitest ja teokarpidest ning kliimamuutustest, lõimides nii ajalugu kui loodusteadusi. Õppekäikudele saavad õpilased alati kaasa konkreetsed ülesanded – kas töölehe paberil või ülesande jäädvustada külastuse detaile fotode ja videote näol, et hiljem õpitut esitluse vormis klassis jagada. 

Nädala jooksul andsin prantsuse õpilastele ka ise tunde – eesti keele tund meie mõistes 7. klassile ja ülevaade Eesti ajaloost alates 1991. aastast 9. klassile.